Monday, 20 February 2017

Vahepeal

Postimees live blogi Garage48 Hardware & Arts hackathon'il ehk arendusnädalavahetusel. Loetav siit: http://tehnika.postimees.ee/4014403/otsereportaaz-tartust-garage48-loob-reaalajas-tooteid-ja-disaini

Kusjuures, blogisin ka eelmisel aastal samal üritusel. Loetav siit ja siit.

Saturday, 12 March 2016

Silmaraamatust

Vahur tuli kunagi koju ja rääkis, et oli kohtunud Peetriga, kes oli talle öelnud, et arvustab mu raamatut Loomingus ja et ärgu ma solvugu, ei ole see midagi isiklikku, lihtsalt raamat ei meeldinud. Ma lõpuks lugesin seda arvustust ja pean ütlema, et, Peeter sai väga hästi aru, mida ma selle raamatuga taotlesin ning jagan ta arvustust hea meelega ka siin.

Arvustus on siin: http://www.looming.ee/2016/02/elamise-talumatu-tuimus/
Ootan, kuni loed.

Õhku jäi küsimus, miks ma sellise raamatu kirjutasin. Sellele ei oska ma ka ise päris hästi vastata, aga püüan. Mul oli üks lugu. Tahtsin selle kirja panna, aga see tundus kuidagi liiga klišee. Seepärast võtsin oma niigi äärmiselt realistliku stiili ja viisin selle ekstreemi.

Mind on ammu huvitanud küsimus, kuidas meeletust igapäevasest andmemassiivist peaks olema võimalik välja sorteerida oluline. Siinkohal viitan oma teisele raamatule "Peaaegu inimene", mis ongi peamiselt andmemassiiv.

Silmaraamatuga tegin veidi teisiti. Selle asemel, et rääkida kogu lugu ära nii nagu see minu peas välja nägi, sorteerisin välja kõige triviaalsemad hetked tegelaste eludes ning nende kaudu peaks mõistama, milles loo iva seisneb. Sisuliselt peitsin selle lihtsa ja minu arvates klišeelise loo triviaalsusesse.

Miks siis ikkagi? Esiteks see üllas küsimus igapäevaelust ja olulistest sündmustest. Teiseks, põnev oli. Kuus kuud tegin igasuguseid eksperimente, et saada toormaterjali raamatu jaoks. Seepärast ka see kolimine, kuna ise parasjagu kolisin, siis oli vaja et tegelased kaasa tuleksid. Niikuiniigi oleks loos olnud vaja mingisugust suurt muutust, mis vallandaks teatud elemendi. Raamatu keelega nägin ma vaeva rohkem, kui keegi eales usuks. Küll oli probleemiks, et mu tegevus oli ajaliselt piiritletud, mistõttu ei saanud ma nii head materjalikogu, kui oleksin soovinud.

Sain kõvasti inspiratsiooni Georges Pereci raamatust "Asjad". Enne selle lugemist ei oleks ma arvanud, et taolisi raamatuid üldse kirjutada tohib. Seepärast ka sõnad nagu konklusioon ja determineerima, need on peidetud viide minu prantsuse eeskujule. Kuna raamatus sai keel juhtiva rolli, siis tundus loogiline just keele kaudu temale viidata. Kusjuures soovitan lugeda, Pereci tegelased on samuti triviaalsuses kinni, aga keeleliselt on see raamat palju ilusam ning dialooge seal praktiliselt polegi; lisaks on veidi rohkem tegevust. Eesmärgid on ka täiesti erinevad, tema kritiseerib 60ndate ühiskonda, mina hoiatan argielusse uppumise eest. Tegelt mine loegi Pereci, tal on väga hea raamat.

Üks element on minu raamatus veel, selline, mida tavalises raamatus rõhutaks kirjelduste, stseenivaliku ja ilmselt ka mingi psühholoogilise ülesvinnatusega. See ühtlasi põhjus, mistõttu pidasin lugu klišeeks. See sama element vastab ühtlasi sellele armastuse küsimusele. Päris nii ei olnud, et kõik tunded on kadunud; peale tuimuse ja kaootilisuse peaks olema veel üks tunne. Siinkohal panin aga vist veidi mööda, sest kuigi pealkiri selle otseselt välja ütleb, siis teksti sees on ta ikkagi liiga peidus. Tagasiside järgi saavad ainult osad sellest aru. Peaksingi raamatu suvel uuesti läbi lugema, äkki on nüüdseks piisavalt aega möödunud, et raamatut neutraalsemalt lugeda ja lõplikult aru saada, kas see on arusaadav või mitte.

Lõpetuseks mõtteainet. Kui lõigata välja suvalisi seike su elust täpselt sellisena nagu need on tolles konkreetses hetkes - on nad oluliselt põnevamad? Teiseks, võta hetk ja kuula oma tutvusringkonna keelekasutust igapäevastes situatsioonides, mil inimesed tunnevad end võrdlemisi vabalt. Ära püüa teksti mõista, vaid märka sõnakasutust. Ja vaata mis juhtub, kui neile anda paar klaasi veini/õlut/viina. Sama eksperimenti teosta kindlasti ka enda peal. Tulemused võivad olla üllatavad. Minu jaoks igatahes olid.

Sunday, 9 August 2015

Suvelugemist! Mida silm ei seleta on ilmunud


Mul on suur au teatada, et minu kolmas raamat "Mida silm ei seleta" on ilmunud ja nüüd ka saadaval raamatupoodides. Osta raamat Rahva Raamatust või Apollost!


Sunday, 10 May 2015

Areng


https://www.facebook.com/351438603104/photos/a.10151498903888105.1073741828.351438603104/10151498904948105/?type=3&theater
Kaks aastat tagasi oli paberihunnik.

https://www.facebook.com/351438603104/photos/pb.351438603104.-2207520000.1431267702./10152899795493105/?type=3&theater
Nüüd on paberihunnik äärest kinni liimitud.

Mare Sabolotny "Mida silm ei seleta", kirjastus Paranoia. Hetkel saadaval vaid saljastes kohtades.

Fotod tegi Rauno Kalda Prima Vista Noortekal 2013/2015.


Monday, 3 November 2014

Kirjanikud tuuritavad

Vahur Afanasjev, Mika Keränen ja Mare Sabolotny võtavad ette :

4.11 Jõgevamaa

Kell 11.15 Jõgeva Linnaraamatukogu, Lai 4, Jõgeva
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.759839494052797.1073741880.258690090834409&type=3
Jaana Koppel tegi pilte (kliki pildil).

Kell 14.00 Mustvee Linnaraamatukogu, Tartu 12


5.11 Tartumaa

Kell 10.00 Kambja raamatukogu (Kambja Põhikool)

Kell 13.00 Ülenurme Gümnaasiumi raamatukogu, Tartu mnt. 5

Veiko Märka 50